Digioskused

Digitehnoloogia levik avaldab majandusele ja ühiskonnale tohutut mõju. Põhilised digioskused on tööturule ja ühiskonda kaasamise ja seal osalemise eeltingimus. Innovatsioonid ja läbimurded eri valdkondades, nagu tehisintellekt, virtuaalmaailmad, robootika, kvanttehnoloogia ja 6G, tekitavad nõudluse uue põlvkonna kõrgtasemel digioskuste järele.

Poliitikaprogrammis „Tee digikümnendisse“ on sätestatud ELi eesmärk arendada põhi- ja kõrgema taseme digioskusi ja -pädevusi, et suunata digiüleminekut. Selles kirjeldatakse ELi ambitsioonikaid eesmärke tagada 80 %-le täiskasvanutest vähemalt elementaarsed digioskused ja jõuda 20 miljoni töötava IKT-spetsialistini. Samuti edendatakse sellega naiste juurdepääsu sellele valdkonnale ja suurendatakse 2030. aastaks IKT eriala lõpetanute arvu.

Digitaaloskusi toetavad juhtalgatused

Kooskõlas komisjoni presidendi poliitiliste suunistega oskuste liidu kohta hõlmab Euroopa lähenemisviis digioskustele oskuste ülekantavuse mehhanismide, näiteks mikrokvalifikatsioonitunnistuste uurimist ja katsetamist, aga ka ühiste õppekavadega tehtava töö toetamist.

Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames on investeeritud üle 294 miljoni euro, et toetada oskuste omandamise, oskuste täiendamise ja ümberõppe algatusi eesmärgiga parandada ELi tööjõu digioskusi. Need koolitusalgatused hõlmavad selliseid valdkondi nagu tehisintellekt, andmeteadus, pilvandmetöötlus ja küberturvalisus. Programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatakse ka algatusi, mille eesmärk on meelitada noori talente IKT valdkonda, luua tugev EdTech-ökosüsteem ja hõlbustada turvalist andmete jagamist ühtse Euroopa oskuste andmeruumi kaudu. Lisateavet meie praeguste projektide kohta leiate brošüürist [pdf].

Oluline samm eesmärkide saavutamise suunas on teha kvaliteetne teave ja ressursid kättesaadavaks kõigile ELi kodanikele ja ettevõtjatele. Digioskuste ja töökohtade platvorm pakub avatud juurdepääsu õpivõimaluste, õppimisvõimaluste, karjäärinõustamise, oskuste kaardistamise ja töösuundumuste hoidlale ning rahastamisvõimalustele ja parimatele tavadele. Samuti toetatakse sellega riiklikke digioskuste ja töökohtade koalitsioone, mis koondavad mitmesuguseid partnereid, et töötada välja konkreetsed meetmed digioskuste pakkumiseks oma riigi ühiskonna igale tasandile.

Muud poliitikavaldkonnad, mida komisjon digioskuste alases töös samuti arvesse võtab, on järgmised:

• Digiõppe tegevuskava
• Euroopa oskuste tegevuskava
• Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava
• Töö meediapädevuse parandamiseks
• Euroopa andmestrateegia
• Euroopa tööstusstrateegia
• Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate strateegia
• Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused
• Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava

Taustteave

Digioskuste 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks tuleb teha veel palju tööd: ainult 55,6 %-l ELi elanikkonnast on vähemalt elementaarsed digioskused ning praeguses tempos jõuab IKT-spetsialistide arv 2030. aastaks vaid 12 miljonini. Lisateavet ja värskemaid andmeid leiab DESI digikümnendi tulemustabelist, aruandest digikümnendi olukorra kohta 2024. aastal ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendist „Digikümnend 2024. aastal: Rakendamine ja perspektiiv.